1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
|
<html lang="en">
<head>
<meta charset="UTF-8">
<meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="IE=edge">
<meta name="viewport" content="width=device-width, initial-scale=1.0">
<title>Rollid</title>
<link href="https://fonts.googleapis.com/css2?family=Cormorant+SC:wght@300&display=swap" rel="stylesheet">
<!-- Bootstrap - CSS only -->
<link href="https://cdn.jsdelivr.net/npm/bootstrap@5.2.0/dist/css/bootstrap.min.css" rel="stylesheet" integrity="sha384-gH2yIJqKdNHPEq0n4Mqa/HGKIhSkIHeL5AyhkYV8i59U5AR6csBvApHHNl/vI1Bx" crossorigin="anonymous">
<link rel="stylesheet" href="styles.css">
</head>
<body>
<!-- navbar -->
<nav class="navbar navbar-expand-md navbar-dark pt-4 pb-2">
<div class="container fs-5">
<!-- navbar brand / title -->
<a class="navbar-brand" href="../../#intro">
<span class="text-secondary fw-bold">
Digirännak
</span>
</a>
<!-- toggle button for mobile nav -->
<button class="navbar-toggler" type="button" data-bs-toggle="collapse" data-bs-target="#main-nav" aria-controls="main-nav" aria-expanded="false" aria-label="Toggle navigation">
<span class="navbar-toggler-icon"></span>
</button>
<!-- navbar links -->
<div class="collapse navbar-collapse justify-content-end align-center" id="main-nav">
<ul class="navbar-nav">
<li class="nav-item">
<a class="nav-link" href="../projekt">Projekt</a>
</li>
<li class="nav-item">
<a class="nav-link" href="../../#juhend">Juhend</a>
</li>
<li class="nav-item">
<a class="nav-link" href="../oppematerjalid">Õppematerjalid</a>
</li>
<li class="nav-item d-md-none">
<a class="nav-link" href="../rollid">Rollid</a>
</li>
<li class="nav-item ms-2 d-none d-md-inline">
<a class="btn btn-secondary" href="../rollid">Rollid</a>
</li>
</ul>
</div>
</div>
</nav>
<!-- Rollid -->
<div class="container bg-dark justify-content-center">
<h1 class="text-center text-white pb-3">Rollid</h1>
<div class="container my-3">
<nav>
<div class="nav nav-tabs" id="nav-tab" role="tablist">
<button class="nav-link active" id="nav-opilane-tab" data-bs-toggle="tab" data-bs-target="#nav-opilane" type="button" role="tab" aria-controls="nav-opilane" aria-selected="true">
Üliõpilane
</button>
<button class="nav-link" id="nav-arimees-tab" data-bs-toggle="tab" data-bs-target="#nav-arimees" type="button" role="tab" aria-controls="nav-arimees" aria-selected="false">
Ärimees
</button>
<button class="nav-link" id="nav-perenaine-tab" data-bs-toggle="tab" data-bs-target="#nav-perenaine" type="button" role="tab" aria-controls="nav-perenaine" aria-selected="false">
Perenaine
</button>
<button class="nav-link" id="nav-partorg-tab" data-bs-toggle="tab" data-bs-target="#nav-partorg" type="button" role="tab" aria-controls="nav-partorg" aria-selected="false">
Partorg
</button>
<button class="nav-link" id="nav-kaitseliitlane-tab" data-bs-toggle="tab" data-bs-target="#nav-kaitseliitlane" type="button" role="tab" aria-controls="nav-kaitseliitlane" aria-selected="false">
Kaitseliitlane
</button>
<button class="nav-link" id="nav-direktor-tab" data-bs-toggle="tab" data-bs-target="#nav-direktor" type="button" role="tab" aria-controls="nav-direktor" aria-selected="false">
Koolidirektor
</button>
</div>
</nav>
<div class="tab-content" id="nav-tabContent">
<div class="tab-pane fade show active p-3 text-white" id="nav-opilane" role="tabpanel" aria-labelledby="nav-opilane-tab">
<div class="row">
<div>
<h2 class="uliopilanePealkiri">TÕNU, üliõpilane. Sündinud 1969, 22-aastane</h2>
<video controls >
<source src="vids/uliopilane.mp4" type="video/mp4" />
</video>
<p>Olen Virumaa poiss – täpsemalt Lääne-Viru maakonnast Rakke alevikust. See on üks selline
keskmise suurusega raudteeasula, mille suur osa elanikest töötab kohalikus lubjatehases.
<br/><br/>
1987. aasta kevadel, kui keskkooli lõpueksamiteks valmistusin, käisin Tartu
levimuusikapäevadel, kus esitati noore helilooja Alo Mattiiseni ja luuletaja Jüri Leesmendi
laulu “Ei ole üksi ükski maa”. See laul oli mõeldud toetuseks Virumaa fosforiidikaevanduste-
vastasele liikumisele ning mõjus mulle väga. Ikkagi ju peaaegu kodukant!
<br/><br/>
Samal aastal asusin õppima Tartu Riiklikusse Ülikooli ajaloo erialale. Kohe õpingute algul
sattusin omasuguste rahvuslikult meelestatud üliõpilaste seltskonda. Korraldasime
koosviibimisi ja arutasime, milline võiks olla Eesti tulevik ja mida ise selle heaks kohe nüüd
ära teha saaksime. 1988. aasta kevadel toimusid üksteise järel erinevad rahvaüritused, millest
isegi osa võtsin: aprillis Tartu muinsuskaitsepäevad, mais rattamatk “Kuidas elad, Virumaa”,
juunis Öölaulupeod Tallinna lauluväljakul. Igal pool lehvisid siis juba sinimustvalged lipud!
<br/><br/>
1989. aasta 23. augustil korraldati Balti Kett läbi Eesti, Läti ja Leedu; vedasin sinna ka oma
isa ja ema. Tulid kaasa ja olid toimunust väga liigutatud.
<br/><br/>
Mida ma siis praegusest olukorrast arvan? Tegelikult on ju kõik selgemast selge – Eesti riiklik
iseseisvus tuleb taastada. Ainult ise oma asjade üle otsustades jääme väikerahvana püsima.
Kes on julge ja tark, oskab ära tunda õiget hetke ning olud enda kasuks pöörata. Usun, et just
praegu on see aeg Eesti rahva jaoks käes.</p>
</div>
</div>
</div>
<div class="tab-pane fade p-3 text-white" id="nav-partorg" role="tabpanel" aria-labelledby="nav-partorg-tab">
<div class="row">
<div>
<h2 class="partorgPealkiri">MARIA, partorg. Sündinud 1933, 58-aastane</h2>
<video controls >
<source src="vids/partorg.mp4" type="video/mp4" />
</video>
<p>Olen sündinud Nõukogude Liidus 1933. aastal ning Suure Isamaasõja keerises sattusin 11-
aastasena koos vanematega oma esiisade maale, Eesti NSVsse.
<br/><br/>
Minu vanemad andsid kogu oma jõu ja tervise kommunismi ülesehitamise ja rahvaste sõpruse
hüvanguks Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis, töötades kuni pensionipõlveni
Tallinnas Dvigateli tehases ning täites ja ületades viisaastakuplaane alati nelja aastaga!
<br/><br/>
Minu ametlik haridustee jäi esialgu lünklikuks. Õppisin iseseisvalt ning 1955. aastal astusin
Marksismi-Leninismi õhtuülikooli, kus olin oma kursuse üks eesrindlikumaid lõpetajaid.
<br/><br/>
Järgnesid põnevad aastad erinevates tööliskollektiivides, kus olin ametis partorgina. Hiljem
töötasin EKP keskkomitees mitmetel huvitavatel ning vastutusrikastel ametikohtadel.
<br/><br/>
Töötades maailmavaatelt lähedaste inimestega, leidsin palju häid ja kasulikke sõpru, kes
aitasid hankida defitsiiti. Suviti puhkasin Krimmi või Sotši kuurortides. 1979. aastal õnnestus
mul külastada isegi kapitalistlikku Rootsi kuningriiki. Millestki puudus pole mul olnud – mul
on kodus kõik importasjad: Tšehhi kristall, värviteler, Poola mikser, Bulgaaria konservid,
Saksa Demokraatliku Vabariigi köögimööbel, Jugoslaavia vaibad, Soome pestav tapeet.
Korter on kõigi mugavustega kolmetoaline ja maja ees seisab minu isiklik helesinine
Moskvitš 412. Vaikselt olen kogunud ehitusmaterjali, sest olen hankinud suvilakrundi Klooga
mändide all.
<br/><br/>
Viimastel aastatel on vaatamata minu jõupingutustele hakanud kõik kiiva kiskuma. Eesti
NSV-s on hakanud pead tõstma natsionalism. Tahetakse häbiväärselt hävitada kogu
sotsialistlik heaolu ja turvalisus, mille oleme saavutanud maailma suurima ja võimsama riigi
kaitsel ja toel! Oleme vajumas kodanlik-kapitalislikku mülkasse.
<br/><br/>
Mis saab minu suvila krundist, kokkuhangitud materjalidest? Mis saab minu auväärsest
töökohast EKP keskkomitees? Kas edaspidi on siis mitu parteid? Miks neid nii palju vaja on?
<br/><br/>
Inimesed, tulge mõistusele, oleme ikka edasi sõbrad Nõukogude Liidu vennalikus peres!</p>
</div>
</div>
</div>
<div class="tab-pane fade p-3 text-white" id="nav-arimees" role="tabpanel" aria-labelledby="nav-arimees-tab">
<div class="row">
<div>
<h2 class="arimeesPealkiri">TOIVO, ärimees. Sündinud 1965.</h2>
<video controls >
<source src="vids/arimees.mp4" type="video/mp4" />
</video>
<p>
Olen Toivo, omadele Toits. 22-aastane, sündinud 1965.aastal.
<br><br>
Olen eluaeg Tallinnas elanud. Juba poisikesena hakkasin ma väikestviisi äri ajama: müüsin
poistele välismaa nätsupabereid ja hiljem juba videokassette, teksaseid, kosmeetikat.
No ja nii see vaikselt hakkas looma, see minu äritegevus, noh.
<br><br>
Õppisin Pirital, 36. keskkoolis, hinded olid peamiselt kolmed, aga soome keelt ma õppisin.
Soome keelt sai telekast õppida, sest tallinlased ja põhjaeestlased lasid omale televiisorisse
paigaldada lisajubina, mis abil said vaadata Soome televisiooni saateid. Vene keel tuli ka
kuidagi iseenesest, mul on ka venelastest sõpru.
<br><br>
Keskas käies hakkasin Viru juures suhteid looma ja Soomest kraami vahendama. Oma esimese “soomlase”
sain 1986. aastal. Lihtsalt astusin sadamas ühele sommile ligi ja hakkasime rääkima. See osutus Pekkaks
ja nii me sõbrunesimegi. Pekka käis igal kuul Tallinnas ja hakkas mulle kilekottides riideid ja muud
kraami kaasa tooma. Kõige kuumemaks kaubaks olid ikka Marlboro suitsud, Levise teksad, Adi tossud-dressid.
Võtsin sõber Urmase ka kampa ja tegime valutsipoe. Üürisime vanalinnas ühe pinna, panime neoontuled välja
ja rahvas tuli! Valuutat oli enamasti välismaalastel ja ka vähestel eesti inimestel, kel on sidemeid läänes.
Tegelikult nõukogude inimene valuutat omada ei tohigi, kui sul seda ilma nö loata oli, võisid karistuse kaela
saada. Välismaalased tõid kõvasti pappi ja pood elas kenas kasumis.
<br><br>
Minu sissetulek oli ikka kordades suurem, kui mu vanematel. 1988ndal sain endale osta auto Ford Fiesta.
See oli tumesinine ja teenis mind paar aastat, siis müüsin selle maha ja nüüd on mul Audi. Lääne autosid
on juba meie tänavatel päris palju. Seda muidugi ei tea, kuidas elu muutub, kui oma Eesti raha tuleb, aga
oleks ikka äge, kui saaks juba kroonidega arveldada. Usun, et nüüd, kui meil on oma riik, läheb elu ikka paremaks.
</p>
</div>
</div>
</div>
<div class="tab-pane fade p-3 text-white" id="nav-perenaine" role="tabpanel" aria-labelledby="nav-perenaine-tab">
<div class="row">
<div>
<h2 class="perenainePealkiri">VIRGE, perenaine. Sündinud 1955, 35-aastane</h2>
<video controls >
<source src="vids/perenaine.mp4" type="video/mp4" />
</video>
<p>Olen tüüpiline tänapäeva naine – päeval tööl, õhtul kodus. Abielus, kaks last. Igapäevaelu
nõuab päris suuri oskusi, et ära elada. Poed on kaupadest tühjad, paljalt talongidest ära ei ela.
Kogu augustikuu olen ainult sisse teinud – hakkinud ja vekkinud. Õnneks on minu töö
apteekrina võimaldanud eluga ikka paremini toime tulla – vahetuskaup niinimetatud vorst
vorsti vastu. Kui kohaliku kooperatiivi juhataja emal on tervisemured, siis ravimite saamiseks
pöördutakse ikka minu poole – saan purgi või kaks kõrvale panna. Vastutasuks kutsub tema
mind enne kauba väljapanekut omale paremat välja valima. Nii saingi eile pojale värvilise
tuulepluusi. Tšehhi kaup, selliseid tuli kaubandusse vaid kolm tükki.
<br/><br/>
Need uue aja imed – kirikuabi ja välismaised kataloogid – on muidugi põnevad, aga vaat seda
abi on küll piinlik piiluma minna! Ega me ju nii vaesed ka ei ole! Kuigi pidi puha välismaa
kaup olema. Aga esimese kataloogitellimuse tegin Soomes elava sõbranna kaudu igatahes
ära. Tellisin mehele kivipesuteksad, lastele tossud ja dressipüksid ja endale siidist
hommikumantli ja neoonlauvärvid. Kolme nädala pärast peaks pakk postkontorisse jõudma!
Loodetavasti saab kataloogikaupa varsti ka Eestis osta!
<br/><br/>
Praeguse aja sündmustest võtame mehega alati osa. Kui lastele hoidja saame ning kui bensiini
on. Balti ketis käisime ja öölaulupidudel ja... Eileõhtune uudis, et ülemnõukogu Eesti
iseseisvuse välja kuulutas, võttis mu kohe rõõmust hingetuks! Et Leedu tegi selle juba ära,
nüüd meie, küllap varsti Lätigi! Aga ei saa ju nii äreval ajal pikalt rõõmustada, sest hirm on
ka. Et kuidas kõik laheneb. Tankid ju tänagi Tallinnas.</p>
</div>
</div>
</div>
<div class="tab-pane fade p-3 text-white" id="nav-kaitseliitlane" role="tabpanel" aria-labelledby="nav-kaitseliitlane-tab">
<div class="row">
<div>
<h2 class="kaitseliitlanePealkiri">VAHUR, kaitseliitlane. Sündinud 1938, 53-aastane</h2>
<video controls >
<source src="vids/kaitseliitlane.mp4" type="video/mp4" />
</video>
<p>
Sündisin Eesti Vabariigis, aga lapsepõlv möödus Siberis, sest vanaisa ja isa olid Eesti ajal
Kaitseliitlased – nagu nüüd minagi. Vene võimule ja sellega kaasajooksikutele see muidugi ei
meeldinud. Nad kartsid meid, paindumatuid, sinimustvalgeid Eesti mehi!
Tagasi koju jõudsime ainult mina ja vennas. 1956. aastal, tükk aega pärast Stalini surma.
Aga praegugi on ajad ärevad, nüüd tuleb kokku võtta kogu talupoja tarkus ja isamaa-armastus.
Kas nüüd või mitte kunagi peab Eesti taas vabaks saama ja jääma!
<br><br>
Kaks päeva tagasi, 19. augustil, saatsime Kaitseliiduga Tartust Tallinnasse rühma,
kes hakkas Toompea, raadiomaja ja teletorni kindlustamist ette valmistama. Nüüd jõudsin ise ka siia, teletorni alla.
<br><br>
Aga meie relvad on küll sellised, millega suudame soomusmasinatega Pihkva dessandile vastu seista heal
juhul 10 minutit. Seda ma oma noortele kaaslastele igaks juhuks muidugi ei ütle.
Midagi head siiski ka – mõne kuu eest saime Tartu meestelt Tartu naha- ja jalatsikombinaadis tehtud
kummitallamassist kumminuiad, mis on täiesti efektiivsed riistapuud! Teise ilmasõja aegne vanalt
vene ohvitserilt saadud TT nagaan on mul samuti kaasas. Seitsme padruniga, sest tegin enne tulekut kuuris proovipaugu…
Ega ma sellega küll soldatite nina alla vehkima lähe – Vene väed ja relvad on
ju Eestis igal pool ning miilits ka kõvasti paremini relvastatud – isegi kui neil enam sama suurt
pealehakkamist pole kui enne öölaulupidusid. Kas mäletate, kuidas Heinz Valk seal müristas:
„Ükskord me võidame niikuinii!“. Vaat nüüd on see aeg käes!
<br><br>
Kui läheb laskmiseks, hakkame vastu nii palju kui suudame. Tähtis on, et see kõik jõuaks
välismaa lehtedesse – nii, nagu Vilniuses. Provokaatoritega peab muidugi olema ettevaatlik ja karm.
KGB on aktiivne ja ässitab rahvast, et olukord käest läheks. Raadiomaja juures ju viisid
meie omad kaks KGB provokaatorit minema. Eskaleerimisest poleks õieti kellelegi kasu,
nii et ei mingit sõimamist või kividega loopimist! Aga üldiselt pole meil aimugi, kui palju dessantlasedki
üldse asjast teavad. Peaks kelleltki transistorraadiot küsima, et kui Moskvast hakkab info läbi tulema,
siis see ka nendeni jõuaks… Kui aga dessantväelased alustavad…
<br><br><br>
Saa vabaks, Eesti meri,
<br>
Saa vabaks, Eesti pind!
<br>
Siis tuisku ega tormi
<br>
ei karda Eesti rind!
<br><br>
  -Viktor Konstantin Oxford (Oksvort)
</p>
</div>
</div>
</div>
<div class="tab-pane fade p-3 text-white" id="nav-direktor" role="tabpanel" aria-labelledby="nav-direktor-tab">
<div class="row">
<div>
<h2 class="direktorPealkiri">ELLE, koolidirektor. Sündinud 1948, 43-aastane</h2>
<video controls >
<source src="vids/direktor.mp4" type="video/mp4" />
</video>
<p>Olen sündinud väga segastel aegadel 7. novembril 1948. aastal Põltsamaa lähedal Umbusi
külas. Vanemad olid kooliõpetajad Põltsamaal, vanavanemad aga talupidajad.
<br/><br/>
Vanavanemad küüditati 25. märtsil 1949. aastal Siberisse. Pidime kodust lahkuma ja asusime
elama Põltsamaale üürikorterisse. Kooliteed alustasin samas koolis, kus vanemad töötasid.
Olin väga tubli õpilane, sain alati kiituskirju. Esimeses klassis astusin oktoobrilapseks, 5.
klassis pioneeriks. Olin kooli pioneeride malevanõukogu esimees. Keskkoolis astusin
komsomoli. Seal ma väga aktiivne ei olnud, aga kuna vanavanemad olid küüditatud, siis sain
aru, et kasulik on olla komnoor. Edasi läksin õppima Tartu Pedagoogilisse Kooli, sest tahtsin
väga saada algklasside õpetajaks.
<br/><br/>
Tööle saingi õpetajaks sinnasamma Põltsamaale, kus töötasid mu vanemad. Edasi tegin
karjääri: olin õppealajuhataja ja seejärel sain kooli direktoriks, sest endine direktor, minu isa,
läks pensionile. Tõsi küll, et direktoriks saada, pidin astuma kommunistlikkusse parteisse.
<br/><br/>
Väga ootamatud olid minu jaoks 1988. aasta kevadel Tartus toimunud muinsuskaitsepäevad.
Olin juhuslikult Tartus ja nägin rongkäiku, kus lehvisid kõrvuti kolm lippu: üks sinine, teine
must ja kolmas valge. Kodus rääkisime sellest vanematega. Nad andsid nõu, et on vaja uute
tuultega kaasa minna ja parteist välja astuda. Samal ajal lõpetas mu tütar Põltsamaa
keskkooli. Minu soovitusel saime ta kirikus ristida ja leeritada. Lõime Põltsamaal Kodanike
Komitee. Minust sai uue aja direktor.</p>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
<!-- JavaScript Bundle with Popper -->
<script src="https://cdn.jsdelivr.net/npm/bootstrap@5.2.0/dist/js/bootstrap.bundle.min.js" integrity="sha384-A3rJD856KowSb7dwlZdYEkO39Gagi7vIsF0jrRAoQmDKKtQBHUuLZ9AsSv4jD4Xa" crossorigin="anonymous"></script>
</body>
</html>
|
